Team Lowrance Estonia
Kohapüügist talvisel Lämmijärvel

Fotod ja tekst: Alexander Andrusenko

Olen aastaid igal talvel tegelenud sportkirbutamisega. Talved on olnud enamasti lühikesed ja võistluskalender väga tihe, nii et niisama kalale olen talvel jõudnud tavaliselt vaid esimese ja viimase jääga. Esimese jääga olen enamasti väikejärvedel haugi ja ahvenat püüdnud, viimase jääga aga Peipsil särge ja ahvenat, muul ajal ainult võistelnud ja võistlusteks trenni teinud. Spinninguga olen suvel palju koha püüdnud, aga jää pealt ei olnud varem mõõdus koha kunagi saanud. Küll aga olen siit-sealt kuulnud, et Lämmilt saadakse kevade poole jää pealt ilusat koha ja mõnikord ka palju. Mind hakkas see teema väga huvitama ja hakkasin talvise kohapüügi kohta infot uurima. Küsitlesin sõpru-tuttavaid, vaatasin youtube’i videosid, käisin läbi kõik kalastuspoed jne. Selle tulemusena tekkis landikarpi korralik kohapeibutiste kollektsioon ja kogusin ka natuke eelinfot, kuidas, kus ja millal püüda. Nüüd oli vaja teooria järve peal ära realiseerida. Mainin kohe ära, et ma ei pea ennast talvises kohapüügis spetsialistiks ega pretendeeri absoluutsele tõele. Kindlasti on palju kalamehi, kellel on selles osas rohkem kogemusi. Jutu mõte on pigem jagada lugejatega oma esimesi kogemusi ja kuidas mul õnnestus eelmisel talvel mõned mõõdus kohad kätte saada. Ehk annab ka teistele aimu, kuidas ja millest alustada.

Kogenud kohakütid teadsid rääkida, et parim aeg kohapüügiks jääb pigem kevade poole, nii ma siis ootasin seda aega terve talv. Märtsis hakkaski tuttavatelt vaikselt infot tulema, et koha olla saadud. No selge, tuleb proovima minna! Aga kus püüda? Kui ise kohti ei tunne, siis tuleb kaarditöö kodus ära teha. Selge oli see, et koha püütakse pigem sügavamalt ja sügava rantidelt (aga mitte alati, nagu hiljem välja tuli). Eks ta liigub Lämmil ikka enamasti mööda faarvaatrit. Niisiis võtsin lahti sügavuskaardi ja hakkasin uurima, kus see sügavam säng on ja kus on huvitavad randid, abiks oli Navionicsi kaart (kellel plotteris ei ole, siis seda saab ka veebis või telefonis sirvida). Ega neid kohti väga palju ka just ei ole, kus piisavalt sügav oleks.

Ühel kenal hommikul läksimegi isaga Lämmile. Jõudsime piirkonda, kus oli vähemalt 6 meetrit sügavust ja hakkasime puurima ja kala otsima. Lantidest läksid käiku püstisikud, vahepeal põiklandid ja ka nn “VIB” tüüpi landid. Isa käis lihtsalt ringi ja otsis kala, mina üritasin pigem kajaloodiga otsida. Varsti oligi üks õrn toks, aga kajaloodi andur ei olnud parasjagu vees, seetõttu ei õnnestunud ära näha, kes ja kui suur see oli. Pärast seda oli mitu tundi tuima nullitamist, teistel püüdjatel ei paistnud ka midagi. Isa hakkas juba küsima, kas mul on “mõll” kaasas ja äkki prooviks hoopis särge. 

Ja just siis, kui ta seda küsis, nägin järsku, et üks mees sai koha kätte, natukese aja pärast teise ja siis kolmanda ka, kõik tundusid mõõdus kalad olevat. Kohe sai enda jaoks otsustatud, et mingit särge ma täna küll püüdma ei hakka, üritan lõpuni ikka koha saada, sest kala siin on! Peab tunnistama, et ma ei teadnud täpselt, mis mängu koha eelistab, ja siis jälgisin naabreid, kuidas nemad lanti mängitavad. Puurisin kõvasti auke juurde ja käisin loodiga vaatamas, kas näitab midagi või ei. Kajaloodiks on Lowrance Elite FS, millel on küljes Active Target süsteem, mis näitab kala liikumist reaalaajas nagu ultrahelis. Kui tavalise loodiga näeb ainult augu alla, siis Active Targetiga näeb augu ümber u. 20 meetri raadiuses. Active Target näitas päris palju latika liikumist, aga mitte igal pool. Latikad liikusid väikeste parvedena. Active Targetiga on mugav see, et ma näen kala, enda lanti ja isegi naabri lanti 15-20m eemalt. Väga äge oli 15m eemalt jälgida ja isale teada anda, kas tema augus on mõni kala või mitte. 

Kohe, kui üks mees hakkas saama, hakkasid ka teised kalamehed kiiresti tema ümber kogunema ja osad hakkasid ka koha saama. Mingi hetk õnnestus mul leida selline „koridor”, mida mööda latikaparved pidevalt liikusid, koos nendega liikus ka koha. Veidi jäime hiljaks, sest teised mehed hakkasid juba saama, aga isale näitasin selle koridori kätte ja jätsin ta püüdma, ise läksin veidi ringi seiklema. Varsti saingi esimese mõõdus koha kätte – elu esimene mõõdus koha jää pealt! Kohe läks tuju heaks ja päev oli juba korda läinud! Isal ka enam igav ei olnud, sai mõõdus koha ja mõned alamõõdulised. Siis oli minul imelik võtt, mingit lööki ei tundnud, aga tundsin, et keegi ujub mu landiga eemale, haakisin ja tundsin, et otsas on veidi suurem kala kui eelmine. Mõõdus haug! Isal oli aga tegevust küllalt, 3 koha läks järjest ära ja üks suur pääses augu alt lahti.

 Lantidest kasutasime isaga põhiliselt püstisikusid Alaskan (70 ja 80mm) ja JAK ja tundus, et kohale meeldisid need küll. Proovisin sikut igatepidi mängitada ja kajaloodi ekraanil oli väga hästi näha, millisele mängule koha reageerib ja millisele mitte. Tundus, et kui koha on veidi kaugemal (ei ole augu all, vaid näiteks 5-10 meetrit eemal), siis võis teha natuke kõrgemaid ja väheke järsemaid tõsteid, aga siiski mitte päris selliseid, nagu ahvenale. Kui koha aga lanti märkas ja hakkas ligi tulema, siis agressiivne mäng enam ei sobinud. Teed natuke vale liigutuse ja koha põgeneb elu eest nagu torpeedo 5-10m kaugusele. Kui koha on augu all, siis töötas pigem väga rahulik ja uimane mäng või isegi lihtsalt landi rahulik kõigutamine. Kui tõstad lanti, siis koha liikus tihti koos landiga üles, aga alati ei võtnud ära. Kui aga otsustas ära võtta, siis oli lõbu laialt! Proovisin ka VIBe ja põiklante, aga nendele nii head reaktsiooni tol päeval ei olnud või siis ei leidnud õiget mängu. Järgmisel hooajal plaanin VIB lantidega rohkem katsetada. Kajaloodi abil oli väga hästi näha, kui vähesed kalad tegelikult, kes landi juurde tulevad, lõpuks ära võtavad. Enamus lihtsalt vahib lanti, aga ära ei võta. Samuti saab kajaloodiga aru, kas lant ja mäng sobivad või mitte. Eks ilma elektroonikata on ka võimalik kala saada, aga õppimisprotsess võtab rohkem aega ja raske on aru saada, kas kala ei ole või kala ei võta.

 Vahepeal jäi võtt järgi ja läksin jälle rändama, mõne aja pärast nägin, et isa väsitab kedagi suuremat, hakkasin tema poole tagasi kõndima ja samal ajal tõstis ta august 3,5kg koha välja. Nägu täiega särab, elu suurim koha käes! Pärast seda jäi võtt kõigil järgi, paar tundi veel püüdsime, aga võtte ei olnud enam kellelgi ja ka latikas enam ei liikunud. Selge pilt, siis peab koju minema. Kokkuvõttes oli väga tegus päev, saime mitu mõõdus koha ja päris mitmeid alamõõdulisi, mis läksid muidugi tagasi kasvama. 

Natuke varustusest ka. Koharidvana kasutan erinevalt ahvenaridvast natuke pikemat ja jäigemat süsinikritva ja multirulli fluorocarbon tamiiliga. Fluoro meeldis selle poolest, et multirulliga läheb ta harvem sassi ja tundlikkus on suurem, sest ta venib vähem kui tavaline tamiil. Varem tõstsin kala lapates, aga viimasel ajal hakkasin rulli abil välja kerima, ahvenapüügil on ka see väga mugav ja kiire. Samas, kui suurem kala on otsas, siis igaks juhuks ikkagi harjumusest lappan, väike hirm on veel sees, et äkki ei ole multirulli sidur piisavalt täpselt timmitud ja kätega tunneb paremini, mis seal suurem kala all teeb.

 Kes plaanib ka selle kohajahi ette võtta, siis peab arvestama, et iga päev ei saa kala. Koha on selline kala, kellel on teatud aktiivsushetked, mille jooksul ta toitub, ja muul ajal ei tee landist väljagi. Kui võtab ja õiges kohas oled, siis saad palju. Kui parasjagu aktiivsust ei ole, siis ei saa üldse või saad alamõõdulisi. Millal need aktiivsushetked on, seda ei tea keegi. Mõnikord võtab ainult varahommikul, mõnikord ainult lõuna ajal ja vahepeal alles õhtul hämaras. Tihti juhtub, et püüad hommikust näiteks kella 16-ni, lähed ära ja järgmisel päeval räägitakse, et võtma hakkas hoopis kell 17. Selleks, et koha saada, peab olema väga kannatlik ja peab olema valmis, et tuleb ka nullipäevi. Kui aga stabiilselt proovimas käia, küll siis varem või hiljem ka võtu peale satud, ja siis võib tulla selline püügipäev, mis jääb terveks eluks meelde. Korralik jää pealt saadud koha on võrreldes tavapäraste ahvenate ja särgedega ikka unustamatu elamus, selle nimel tasub pingutada!

Koha Active Targetil 

Lisaküsimuste osas võta ühendust Alter Marinega:

Aadress: Gaasi 4a, Tallinn 11415
E-mail: marine@marine.ee
Telefon: (+372) 651 9666